suusafoorum.err.ee suusafoorum.err.ee
Eesti Rahvusringhäälingu suusaportaali foorum
 
 KKKKKK   OtsiOtsi   Liikmete nimekiriLiikmete nimekiri   KasutajagrupidKasutajagrupid   RegistreeriRegistreeri 
 ProfiilProfiil   Privaatsõnumite lugemiseks logi sissePrivaatsõnumite lugemiseks logi sisse   Logi sisseLogi sisse 

Maratoniks treenimine

 
Uus teema   Vasta teemale    suusafoorum.err.ee -> Treeningkavad
Vaata eelmist teemat :: Vaata järgmist teemat  
Autor Teade
Sairos
Asjalik harrastaja


Liitunud: 13 Märts 2010
Postitusi: 19

PostitusPostitatud: 19.03.2010 17:29    Teema: Maratoniks treenimine Vasta viitega

Palju sõidavad eesotsa maratoni mehed päevas?Ise olen maratoniks valmistunud nii,et päevas sõidan keskmiselt 20km ja nädalavahetusel rohkem.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
plaah
Tõsine tegija


Liitunud: 14 Veeb 2008
Postitusi: 70

PostitusPostitatud: 22.03.2010 10:57    Teema: Vasta viitega

päevas? mõtled kilomeetreid?
ise küll esiotsa mees ei ole, aga annan hinnagi, et sõidavad 0-50km päevas Smile.
pigem mõõdetakse treenitust treeningtundide näol ühes kuus. tehakse treeningtsüklid nt 3 rasket treeningnädalat, millele järgneb üks kergem nädal koos mitme puhkepäevaga. loomulikult on ka rasketel nädalatel oma puhkepäevad.
laias laastus treenitakse 3+1 või 4+1 - iga kolmepäevase treeningu järel on üks puhkepäev.
päevane trenn võib olla ka jaotatud ju mitmeks osaks. nt hommikul suusatamine, õhtul sörk vms.
vilunud suusataja ei pane sugugi kogu rõhku päevas kilomeetrite kogumisele, vaid suur osa ajast kulub ka vaimsele ettevalmistusele, lõõgastusele, jõusaalis treenimisele jne.
aeroobne põhi maratonideks luuakse kevadest - sügiseni. talvisel lumel käib tippvormi ajastamine, tehnika lihvimine ja särtsu seeshoidmine.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Sairos
Asjalik harrastaja


Liitunud: 13 Märts 2010
Postitusi: 19

PostitusPostitatud: 22.03.2010 14:14    Teema: Vasta viitega

Tahan ise ka maratonideks treenida.Tartu Maratonil sai see aasta esimest korda käidud aeg oli 5h35min ,seda mõjutas kindlasti täitsa lõpust startimine.Praegu olen pannud rõhku just maratoni peale.Jooksen päevas 1h pulsisaegdus on 140-160 peal. ja suusatan 1h 30min.Ei teagi millele rohkem rõhku pöörata kas treeningu pikkusele või tehnika peale.Pole hetkel leidnud head õpetajat,kes annaks head nõu.Sammuti käin kaks korda nädalas jõusaalis,et ülakeha ja jalad tugevad oleks.Nädalas tuleb treeningtunde 7-8h kanti.Olen väiksest saati suusatanud aga nüüd otsustasin rohkem sellele alale pühenduda.Suveks ostan rullsuusad,mis aitavad tulemusele kaasa.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
striker13
Asjalik harrastaja


Liitunud: 1 Dets 2009
Postitusi: 37
Asukoht: Põlva/Tartu

PostitusPostitatud: 24.03.2010 23:06    Teema: Vasta viitega

tahaks ise ka see aasta varem valmistuma hakata, ilmselt siis jooksud ja rattasõidud, tahaks sinna 5h juurde saada, mingi 5h 30m max, et kuidas ja mida peaks treenima, kui ka kindlat pulssi vaja jälgida, siis mis see võiks olla.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Sairos
Asjalik harrastaja


Liitunud: 13 Märts 2010
Postitusi: 19

PostitusPostitatud: 25.03.2010 09:00    Teema: Vasta viitega

.......

Viimati muutis seda Sairos (16.06.2013 11:20). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
plaah
Tõsine tegija


Liitunud: 14 Veeb 2008
Postitusi: 70

PostitusPostitatud: 25.03.2010 10:34    Teema: Vasta viitega

pulss on niivõrd individuaalne, et siin ei tasu küll mingit ühest tõde võtta. mina tegin sõbraga vomaxi testid - temal aeroobne tsoon lõppeb seal, kus minul algab. niiet kellegi treeningu kiiruse või pulsisageduse pealt shnitti võtta on lausrumalus.
jämedalt öeldaks, et sinu maximumist 50 lööki madalam on enamvähem aeroobse tsooni ala.
kel võimalus siis praegu on aeg tehnikat õppida, järgmised 3-4 kuud aeroobset laduda, augustis pisut puhata, sept-okt rasked treeningud ja esimese lume laager.... see on selline tippsportlase jäme tsükkel.
meiesugustel harrastajatel tasub asja ikka naudinguga teha ja mitte niivõrd koormustele panustada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
striker13
Asjalik harrastaja


Liitunud: 1 Dets 2009
Postitusi: 37
Asukoht: Põlva/Tartu

PostitusPostitatud: 25.03.2010 12:25    Teema: Vasta viitega

Mul pulsikellaga kaasas olnud õpetus, kui seda saab nii nimetada, siis seal on erinevad % kirjas, et millega mis effekti saada. Kahjuks praegu pole käepärast, et täpsemalt vaadata, aga nädala lõpus saaks kirja panna need andmed sealt.

Aga mitu km või tundi nädalas või kuus peaks umbes jooksma ja/või rattaga sõitma ja/või ujuma? Rulle ma ilmselt ostma ei hakka, nii asjatundjana ennast ei tunne, kuigi saaks võib-olla laenutada.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Sairos
Asjalik harrastaja


Liitunud: 13 Märts 2010
Postitusi: 19

PostitusPostitatud: 25.03.2010 13:44    Teema: Vasta viitega

..

Viimati muutis seda Sairos (13.01.2011 22:26). Kokku muudetud 1 kord
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
plaah
Tõsine tegija


Liitunud: 14 Veeb 2008
Postitusi: 70

PostitusPostitatud: 26.03.2010 11:55    Teema: Vasta viitega

maratonideks treenija treenib põhimõtteliselt samamoodi nagu tavadistantsi mees. teha tuleb lühikesi intervalltreeninguid kui ka pikemaid aerboose baasi treeninguid. seda siis erinevates tsoonides. ca 80% peaks põhivastupidavuse peale kuluma.
enamus treeningud jäävad 1h kuni 1h30min vahele. maratonimehed ülipikki (kuni 3h) treeninguid teevad vaid proovimise mõttes vb varatalvel.
ise võtsin 6 maratoni see talv ja need kõik olidki ülipikkade treeningute eest.

ja ei ole nii, et 7 päeva nädalas, 30 päeva kuus järjest uhad. treenid 3+1 või 4+2 jms. kui lihas ei ole taastunud, ei ole mõtet järgmisele treeningule minna.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
sull
Tõsine tegija


Liitunud: 17 Jan 2008
Postitusi: 71
Asukoht: suusarajal

PostitusPostitatud: 26.03.2010 13:40    Teema: Vasta viitega

Sairos kirjutas:
Tegelikult loeb maratonil väga palju ka suusk.Korraliku suusaga võidad kokkuvõttes päris palju.Pulsisagedust ei oska sulle öelda,sest sinu max pulssi ei tea.Üldiselt peaks treening olema 80% max pingutusest,kui tahad kõrgeid tulemusi.Ise olen treeninud suusatades 160-190 pulsiga.Jookstes on pulss alla 160-ne.Peaasi,et suvel kõvasti trenni teed,siis ei ole 5h 30minutiga sõitmine sulle üle jõu.Suvel peaksid ujumas käima kaks korda nädalas ja rullsuuska sõitma.Ratas võiks jääda nädalavahetuseks sõitmiseks ja joosta ka natukene.


ootoot, poisid poisid, rahu. enne kui trennis 80%ga laksima hakkate Smile esiteks, poes on päris mitu head suusaraamatut (roponen, kirvesniemi, lukin - see viimane just koolinoorte treeningmetoodikast), tasuks üks neist enne mõttega läbi lugeda.

peamine probleem ongi see, et trenni tehakse liiga kiiresti, sest enesetunne paraneb jõudsalt ja tahaks muudkui "panna". ja algul kõik läheb päris hästi kuni lõpuks on toss väga väljas, järgnevad südamelihase põletikud jne.

kestvusaladel, eriti kui siin on teema suusamaratonide treeningutest (ja me räägime võistlustest ajaliselt 2-3h ja rohkem) kehtib vanasõna "tasa sõuad, kaugele jõuad". miks muidu on 40+ vanuseklassi mehi esimeste hulgas nii palju? sest nad on mitmeid(kümneid) aastaid endale põhja alla ehitanud. lihtsalt öelduna kokku võttes tähendab see seda, et kui tahta sõita 1min "punases", siis peab sul selleks olema all x tundi madalapulsilist treeningut. seda, kui palju x on täpselt ma ei tea, aga see on üle 1.

mida sellest järeldada? palju vähem kiiret trenni kui siinsest jutust mulje jääb ja palju rohkem nö "matka" ja palju pikemalt. roponen soovitab näiteks teha suvel (lisaks tavalistele 1,5-2,5h trennidele) pikki (3-6h) põhivastupidavustreeninguid kombineerides erinevaid vahendeid. PV on vahemik jämedalt kuni 40 lööki alla aeroobse läve. (mitte anaeroobse!!) e. siis kui minu AL on 155, siis PV treening on kuskil 115-155L. ja teha tuleks mitte ainult AL lähedal vaid ka näiteks minu puhul 120L juures treeningut. kuna näiteks mägisemal maastikul läheb pulss kergesti üles, siis tähendab see oluliselt kõndimist, rahulikku kruiisimist rattaga jne. vastukaaluks muidugi on osad treeningud olema sedavõrd pikemad.

sellel on seletus ka. ytleme 80% max ongi jämedalt võttes AL. alates AL hakkab organism kasutama järjest rohkem süsivesikuid ja vähem rasvu energia tootmiseks. kui kogu aeg teha üle AL trenni, siis keha ainult oskabki süsivesikutest energiat toota. keha selline keskmine süsivesikute varu on 2h, maratonid aga on reeglina pikemad. nii et võistlusel (kus niivõinaa on pulss ka üle AnL = e. ainult süsivesiku peal) saavad ca 2h tuuris tavaliselt süsivesikud otsa. geeli võib muidugi süüa, aga niipalju geeli lihtsalt ei suuda keegi süüa, suht iiveldama ajab. ja nüüd sõltub sellest, millise efektiivsusega organism rasvadest energiat toodab. kui seda pole harjutanud (PV tsoonis treenides) siis ongi hambad.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
mk21
Tõsine tegija


Liitunud: 29 Okt 2014
Postitusi: 72

PostitusPostitatud: 31.10.2014 15:34    Teema: Vasta viitega

Ei pea koguaeg tegema ainult pikkasid ja ülipikkaisid trenne. Sportlastel on tavaline praktika, et korra tugeva nädala jooksul tehakse ka üks pikk trenn. Vanusega, kui on kõva põhi all ilmselt ka harvem, juhul muidugi, kui muidu igapäevane koormus on vähemalt kesmisel tasemel.
Põhiline on see, et organism harjuks just nii pika pingutusega, kui läbida vaja on. Samas võib pikk trenn olla lühem, kui võistluspingutus. Maratonijooksjad ei tee näiteks rohkem, kui 30 km korraga tavaliselt trennis. samas päevas mitme trenni peale võivad mahuperioodil teha küll. Eesti koondise mehed näiteks Rehemaa näol on pikimate trennidena teinud 70km rullsuuska ja lumel 60 km suuska, samuti teevad nad pikki rattatrenne ja imitatsioonitrenne, aga see on tipptase ja neile kes profid. Sedagi tehakse ainult mahuperioodil, talvel lumel üldjuhul enam niimahukaid trenne ei tehta.
Kes kavatseb Tartu suusamaratoni läbida näiteks 4 tunniga võiks pika trennina teha 2,5-3-3,5 tundi suuska või rulli. Jooksu võib teha ka vähem, aga ratast peaks jälle tegema rogkem ajaliselt, sest see on kõige väiksema intensiivsusega. Rattaga näiteks mina ei saa keskmist pulssi kuidagi üles, selleks peaks väga raske pikkade tõusudega maastik olema või kõva vastutuul. Mida rohkem vanust seda rohkem peaks tegema enesetunde järgi ehk pole mõtet minna punnitama, kui pole veel taastunud või muidu tunne kehv.
Vanuse suurenedes olen mina isiklikult pikkadest jooksutrennidest loobunud ja teen pika trennina rulli või ratast või suuska. Samas teen nii jooksu, kui imitasiooni ka aga mitte üle tunni, vahest harva kuni 1,5 tundi. Lihtsalt jalad ei taastu ära ja pole mõtet neid lõhkuda, nooruses saanud lõhkuda juba küll:)

Ega eriti ei maksagi kellegi mudelit kopeerida, tuleb leida omale kõige paremini sobivad meetodid. Alustada, kui kogemust mingit pole on muidugi raske. Eks siis tuleb mingi valmisplaan võtta ja üritada ellejärgi teha ja siis vaadata kuidas sobib ja organism reageerib.
Tagasi üles
Vaata kasutaja profiili Saada privaatsõnum
Reasta teated:   
Uus teema   Vasta teemale    suusafoorum.err.ee -> Treeningkavad Kõik ajad on GMT + 2 Tundi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1

 
Hüppa:  
Sa ei saa teha siia alafoorumisse uusi teemasid
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
Sa ei saa muuta oma postitusi
Sa ei saa kustutada oma postitusi
Sa ei saa hääletada küsitlustes


Powered by phpBB © 2001, 2005 phpBB Group
Tõlkinud: